Kaheksa sajandit oma olemasolust pole Tallinn olnud kellegi käes. Rüütliordud võitlesid Rootsi ja Vene impeerium Läänemere kindluse ja sadama eest eri aegadel. Selle tulemusena on Eesti kaasaegsest pealinnast saanud segu erinevatest kultuuridest, arhitektuuristiilist ja traditsioonidest.
Vana Tallinn on klassikaline näide keskaegsetest linnadest Põhja-Euroopas. Kesklinnas on paksude müüridega kindlustatud kindlus, kus istub parlament, peaväljakust lahknevad viilkatusega majadega ääristatud kivitänavad ja kvartalite kohale kerkivad vanade kirikute kellatornid.
Eesti pealinn on riigi peamine kultuurikeskus. Siin asuvad peamised muuseumid, teatrid ja kontserdipaigad. Festivale ja pidulikke rongkäike peetakse linnatänavatel aastaringselt.
Parimad hotellid ja hotellid taskukohaste hindadega.
alates 500 rubla / päevas
Mida vaadata ja kuhu minna Tallinnas?
Kõige huvitavamad ja ilusamad kohad jalutamiseks. Fotod ja lühike kirjeldus.
Vana linn
Keskaja vaimust kantud linnapiirkond, kuhu on koondunud peamised ajaloolised vaatamisväärsused. See on põimitud kivist tänavatest ja väljakutest, iidsetest templitest, raekodadest ja kaupmeeste gildide majadest. Alates 1997. aastast on kvartal kantud UNESCO ajaloolise pärandi nimekirja. Vanalinn koosneb Alumisest ja Ülemisest osast. Eelmistel sajanditel asusid Ülemlinna (Võšgorod) peamiselt aristokraadid.
Raekoja plats ja Tallinna raekoda
Torniga väljak on vanalinna kesklinn. Kunagi toimusid Raekoja platsil avalikud hukkamised, tabatud vargad seoti samba külge. Tallinna raekoda on 14. sajandi arhitektuurimälestis, mis on ehitatud Põhja-Euroopa gooti stiilis. Hoones toimuvad erinevad riiklikud vastuvõtud ja muud üritused, teistel päevadel on see väikese tasu eest üldsusele avatud.
Raekoja apteek
Vanim Euroopa apteek, mis avas uksed 15. sajandi esimesel poolel. 16. sajandi lõpus anti hoone rendile Johann Burchardile, kes pani aluse apteekide üle 300 aasta valitsenud proviisorite dünastiale. Apteek müüb jätkuvalt ravimeid, ühes ruumis on avatud muuseum, kus saab vaadata iidseid meditsiiniriistu. Kohapeal müüakse ka maiustusi ja suveniire.
Vabaduse väljak
Üks linnaväljakutest, mis ilmus 19. sajandil hävinud Rootsi bastioni kohale. 20. sajandi alguses sillutati territoorium kividega ja siit eemaldati turu müügiletid. Väljaku peamine vaatamisväärsus on 2009. aasta moodne monument Eesti vägede võidu auks 1918-1920 Vabadussõjas. Selles korraldatakse sageli ametlikke üritusi, kontserte ja spordiüritusi.
Tallinna linnamüür
Väga hästi säilinud tara, mis kaitses linna keskajal. Seina lõigud kogupikkusega 2 km on säilinud tänapäevani. ja mitu torni 14. sajandist. Tallinna hiilgeajal ulatus ehitise üksikute osade kõrgus 14-16 meetrini ja paksus 3 meetrini. Müüri peeti üheks võimsamaks ja usaldusväärsemaks Põhja-Euroopas. Möödunud sajanditel olid mõned tornid vanglana.
Neitsitorn
Kindluse müüri üks tornidest, mis esimese versiooni kohaselt oli vanglana kerge voorusega naistele, truudusetutele naistele ja sõnakuulmatutele pruutidele ning teise sõnul oli see naiste õmblejate varjupaik. Torn ehitati XIII sajandil koos linnamüüriga, mitu korda linna piiramise ajal see hävitati. Pärast rekonstrueerimist 2013. aastal avati hoones maalilise vaatega vanalinnale muuseum ja kohvik.
Tornipaks Margarita
Linnamüüri kõige muljetavaldavam torn on 20 meetrit kõrge ja 25 meetri läbimõõduga. Seinad on 5,2 meetrit paksud. Hoone on ehitatud 16. sajandil, hüüdnimi "Paks Margarita" jäi sellele paar sajandit hiljem külge. Efektne struktuur kaitses Tallinna riigikassa ja sadama sissepääsu. Tornis asub meremuuseum, kus saab tutvuda merenduse ja kalapüügi ajalooga Eestis.
Kiek in de Kök
Teine kaitsev linnatorn, mis püstitati 15. sajandil. Selle nimi on saksi keelest tõlgitud kui "vaata kööki". Torn sai selle nime põhjusel, et selle tipust said teenistuses olnud linnavalvurid vaadata perenaineid linnamajade köökides. Praegu on tornis muuseum, kus esitletakse relvakogusid. Siit algab ka ringkäik Tallinna metroos.
Viru väravad
Keskaegne värav, millest algab Raekoja platsile viiv Viru tänav (üks linna peamisi turismialleele). Värav asub linnamüüri idaosas. Mitu sajandit tagasi olid need linna peamised sissepääsud. Kujundus on jõudnud meile peaaegu muutumatul kujul. Hoone eraldab moodsat Tallinna vanalinnast, nii et kohalike elanike jaoks on see sümbol.
Rada katarina
Vanalinnas väike tänav, kus on hooned 15.-17. Seda kohta nimetatakse ka käsitööliste hooviks, kuna seal on arvukalt nahast, keraamikast, klaasist suveniiride valmistamise töökodasid. Katarina Lane'is saab turist osta Tallinna mälestuseks ainulaadse teose. Suvel pakutakse tänavakohvikutes vanaaegseid roogasid ja ümbritsev õhkkond on möödunud ajastute tõeline õhkkond.
Toomkirik
Peamine Eesti luteri tempel, mille ehitamist alustati 13. sajandil. Kiriku eestikeelne nimi on Toomkirik, ametlikult nimetatakse seda Maarja katedraaliks. Siia on maetud palju Saksa aadliperekondade esindajaid. Katedraali üks kuulsamaid haudu on navigaatori Ivan Kruzenshterni haud. Toomkirikus korraldatakse regulaarselt tasuta orelimuusika kontserte.
Aleksander Nevski katedraal
Tallinna peamine õigeusu kirik, mis ehitati 19. sajandil suure vene kogukonna esindajate kulul. Kohalikud elanikud tajuvad seda siiani elanikkonna "vägivaldse venestamise" sümbolina. Nad tahtsid katedraali lammutada 1928. aastal. 1990. aastal, pärast NSV Liidu lagunemist, anti tempel ja kogu vara üle vastloodud Eesti valitsusele, nüüd rendib õigeusu kirik seda jumalateenistuste eest.
Kaarli kirik
19. sajandi uusgooti luteri kirik. Varem oli moodsa kiriku kohal 17. sajandi Püha Antoniuse puidust kabel, mis Põhjasõja ajal maha põles. Hoone fassaadi kaunistab 20. sajandi alguse saksa kell. Nüüd on Kaarli kogudus toimiv luteri kirik, kus toimuvad regulaarselt jumalateenistused ning klassikalise pillimuusika kontserdid.
Püha Olafi kirik
Oleviste kirikut nimetatakse teisiti. XVI sajandi tempel 124 meetri kõrguse tornikiivriga. Aastakümneid oli see torn Euroopa kõrgeim. Torn oli suurepärane sadamale sisenevate laevade orientiir. Torni kõrgus on ka selle ebaõnne - välk lõi kaheksa korda, tempel põles kolm korda. Kiriku sisemust kaunistavad arvukad gooti võlvid, mis loovad keeruka geomeetrilise põimumise.
Püha Brigitte klooster
Elukoht asub Tallinna kirdeosas. 15. sajandi alguses peeti seda kogu Liivimaa suurimaks. Hoone ei kestnud kaua - Liivi sõja ajal hävitas kloostri Ivan Julma sõjavägi ja on sellest ajast alates olnud varemetes. Säilinud on ainult välimine raam ja kellatorni trepp. 2001. aastal kerkis selle lähedusse uus hoone, kus asusid St.Brigitte.
Niguliste kirik
Keskajal oli Niguliste üks linna peamisi kirikuid. Arvatakse, et tempel asutati XIII sajandil. ja ehitati järgnevate sajandite jooksul mitu korda ümber. 1944. aastal hävis Niguliste pommitamise tagajärjel tugevalt ja paljud kunstiväärtused, mis seal sees olid, kaotasid. 1984. aastal, pärast 30 aastat kestnud restaureerimist, avati hoones muuseum ja kontserdisaal.
Püha Vaimu kirik
Üks templitest, kus katekismust esimest korda eesti keeles loeti. Kiriku fassaadile on paigaldatud 17. sajandi vanim linnakell, mis on endiselt kasutusel. Tempel on tihedalt seotud eestlaste rahvuskultuuri arenguga. Sees on 57 maali, mis kujutavad piiblistseene. Maalid paigutati spetsiaalselt siia, et kirjaoskamatud kodanikud saaksid Piibliga tutvuda.
Kumu kunstimuuseum
2006. aasta kaasaegne muuseum, mille on kujundanud Soome arhitekt Vapaavuori. Muuseumikompleks on kvaliteetne näide uuest arhitektuurist, stiilne klaasist ja rohekas kivist ehitis. Hoone ümber asub maaliline Kadrioru park. Kumus on eksponeeritud Eesti meistrite kogusid 18. - 21. sajandist. Ajaperioodideks jaotatud näitusi saab vaadata galerii mitmes temaatilises saalis.
Lennusadama vesilennukite muuseum
Meremuuseum asub endistes lennukiangaarides. Siin näete lahingutes osalenud tõelist sõjatehnikat: allveelaevu, laevu, lennukeid ja isegi aurujäälõhkujat. Paljud eksponaadid on ainsad säilinud näited sõjatehnikast. Muuseumis on ka kino ja väikelastele mõeldud mänguväljak.
Lahingulaeva "Rusalka" monument
Skulptor Adamsoni kavandatud monument, mis on pühendatud 1893. aastal uppunud sõjalaevale. Laev läks alla 9-punktilise tormi ootamatu puhangu tagajärjel, 177 meeskonnaliiget sai surma. Pärast katastroofi vaibumist leidsid otsingumeeskonnad vaid mõned päästepaadid. Edasised laevaotsingud kestsid 40 aastat. Monument ehitati annetustega.
Kadrioru palee ja pargiansambel
Kunstlik park koos uhke barokse paleega. Kompleksi ehitas keiser Peeter I oma abikaasa Katariina jaoks. Pargi pindala on umbes 70 hektarit. Siin saab jalutada mööda arvukaid alleesid, imetleda purskkaevusid, aedu, lillepeenraid, aga ka Eesti meistrite loodud skulptuure. Kadrioru maastikud meenutavad Peterhofi ja Tsarskoe Selot. Pargis on Peeter Suure majamuuseum.
Gleni loss
19. sajandi lõpu pargiga ansambel, mis asub Nõmme linnaosas. Linnus püstitati parun von Gleni projekti järgi keskaegses arhitektuuristiilis Mustamägi mäe nõlvadele. Tallinna vangide tööjõudu kasutati ehitusplatsil aktiivselt. Lisaks lossile olid projektis kirikud, raekoda, mudavann ja postkontor. Ilmselt plaanis parun sellele kohale kogu linna panna.
Maarjamägi loss
Orlovi-Davõdovi krahvkonna perekonna endine suveresidents Tallinna äärelinnas (linna vana nimi on Revel). Nende all nimetati pärand Marienberg krahv Maria naise auks. Pärast revolutsiooni võitu 1917. aastal emigreerus aristokraatlik perekond Euroopasse ja mõne aja pärast hakati lossi kasutama Hollandi konsuli elukohana. Alates 1975. aastast asub siin Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.
Toompea loss
Muinaslinnus kõrgub Tallinna südames samanimelisel mäel. Hoonel on rohkem kui seitsme sajandi ajalugu. Eesti parlament istub kompleksi territooriumil. Linnuse rajas Taani kuningas Valdemar II. Üks lossi vaatetornidest on Pika Hermanni torn, mis ulatub peaaegu 100 meetri kõrgusele merepinnast. Torni tipus lehvib Eesti riigilipp.
Lauluväljak
Oluline kultuuriline vaatamisväärsus Eesti pealinnas. Siin on nii kestakujuline lava kui ka Gustav Ernesaxi (kuulus helilooja, inspireerija ja 19. sajandi üldlaulupeo rajaja, mida peetakse iga viie aasta tagant) skulptuur. Väljakul korraldatakse ka suuremaid muusikaüritusi, rokifestivale ja esinevad kuulsad popstaarid.
Tallinna loomaaed
Loomaaed ilmus Eesti pealinnas 40ndatel. XX sajand. Nüüd elab seal mitu tuhat maailma fauna esindajat. Peamised ekspositsioonid: linnupark, arktilise tsooni loomad, troopilise tsooni loomad, elevandid. Loomaaia territooriumil on loomade uurimisrühmad. Lastele korraldatakse lemmikloomaaed ja seikluspark koos erinevate huvitavate atraktsioonidega.
Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mare
Asub 10 km kaugusel. pealinnast Kopliskaya lahe lähedal. Muuseum asutati 80ndatel. XX sajandil on see hoonete kompleks erinevatest Eesti ajaloo perioodidest: talupoegade majad, veskid, kirikud, sepikud, kalurikodad, sepised. Siin saate tutvuda kohaliku elanikkonna elu ja kultuuriga. Samuti antakse külastajatele võimalus maalilises pargis ringi jalutada ja värsket õhku saada.
Tallinna teletorn
Riigi kõrgeim ehitis, mille kõrgus ulatub 314 meetrini. Teletorn on populaarne turismi- ja kultuurikeskus. Inimesed tulevad siia 170 meetri kõrgusel asuvat vaateplatvormi külastama, einestama restoranis, vaatama Eesti ajaloost rääkivaid interaktiivseid installatsioone ja lihtsalt imetlema futuristlikke interjööre. Ümberehitatud teletorn avati uuesti 2012. aastal.
Rotermanni kvartal
See ala tekkis 19. sajandil ja seda kasutati tööstusettevõtete ja ladude ehitamiseks. Euroopa juhtivate arhitektide hiljutised suuremad renoveerimistööd on muutnud kvartali trendikaks ja populaarseks sihtkohaks. Suured rahvusvahelised ettevõtted on siin oma kontorid asunud, ilmunud on restoranid, stiilsed hotellid ja moodsa kunsti galeriid.
Olde Hansa restoran
Asutus asub vanalinnas jõuka kaupmehe endises kodus. Restoran meelitab külastajaid oma antiikse interjööriga. Siin süüdatakse küünlad, seal on antiikmööbel, elegantsete roogadega serveeritakse laudu ja õhtuti mängitakse elavat muusikat. Olde Hansa menüüs on karupraad, põdrahautis, roosi kroonlehtede puding, kaneeliõlu ja palju muud vanadest retseptidest inspireeritud roogasid.
