Aadress: Eesti, Tallinn, Toompea küngas
Sihtasutuse kuupäev: XIII sajand
Koordinaadid: 59 ° 26'07,8 "N 24 ° 44'14,6" E
Sisu:
Lühike kirjeldus
Sajandeid on Toompea loss, mis tõuseb ähvardavalt künkale üle 50-meetrise kalju, olnud Eestis valitseva võimu sümbol.
Toompea loss ja Pika Hermanni torn linnulennult
Just siin, mäe jalamil sündis umbes 1000 aastat tagasi Tallinna linn. Eesti eepose järgi on Toompea mägi hiiglaslik hauakivi legendaarse hiiglase Kalevi haual, kes asutas tänapäeva Eesti territooriumil ühe esimese vürstiriigi.
Kangelase Linda naine, leinates oma abikaasa surma, tõi tema matmispaika tohutud rändrahnud. Rahnudest moodustati küngas ja Linda pisaratest tuli välja Ülemiste järv. 12. sajandi alguseks oli Toompea mäe asustus muutunud kindlustatud asulaks, mida ümbritsesid nurkades tornidega seinad. 1219. aasta suvel vallutasid Valdemar II juhitud Taani väed linna Toompea mäel ja asusid kohe kivilossi ehitama.
Kindluse üldvaade
Arenduse tulemusena ilmus mäele kaks kindlust, mis olid eraldatud siseseinaga - Bolšaja ja Malaja. Mäe põhjaosa hõivanud suur kindlus oli Tallinna piiskopi ja feodaalide asukoht. Toompea loss ehitati Väikese kindlusena Ülemlinna täiendavaks kaitseks... Põhjast ja idast eraldas Väikese lossi välismaailmast sügav sillakraav ja läänest looduslik küngas. Taani valitsus ei kestnud kaua ning juba 1227. aastal haaras Eestis võimu 1202. aastal Riias loodud Balti riikide vallutamise eesmärgil Mõõgarüütlite Ordu. Aastal 1238 läks linnakindlus Toompea mäel taas taanlaste kätte. Väikese kindluse edelanurgas toimunud ümberkorralduste käigus püstitati Taani kubernerile palee, ülejäänud Toompea maad ehitati Taani feodaalide majadega.
Vaade lossile Tooma puiesteelt
Taanlased valitsesid siin üle 100 aasta, kuid 1346. aastal müüsid nad oma Eesti koloonia Saksa rüütlite suurmeistrile, kes andis selle peagi üle Liivimaa Saksa ordu maameistrile. Aasta hiljem müüsid teutoonid Toompea mäel asuva maa Liivi ordule edasi, saades nende eest 20 tuhat hõbemarki. Liivlaste ajal ajakohastati Toompea vananenud kindlustusi.
Kindlus ehitati kloostri lossi-kloostri eeskujul. Endise lossi sees moodustasid neli täisnurkselt seisvat hoonet ristkülikukujulise sisehoovi, mida ühendas vahitorniga värav välismaailmaga. Kindluse keskel asus konvendimaja, kus asusid ordupealiku nõupidamiste ruum, rüütlite elutoad, refektoorium ja kabel.
Vaade linnusele Aleksander Nevski katedraalist
Lossiga piirdus danskeri torn, mis võimaldas vaenlase rünnaku ajal piki müüri lasta. Kindlad seinad ja tornid linnuse nurkades pakkusid usaldusväärset kaitset. Alates 16. sajandi algusest kaotab Toompea loss järk-järgult oma kaitsva tähenduse ja muutub paleeks. Pärast Liivi ordu kokkuvarisemist püstitas Rootsi kuningas Johan III Pika Hermanni torni lähedale riigihalli esindushoone, kuid see pole tänaseni säilinud. Alates Põhjasõjast, kui Tallinna võtsid venelased, lagunes Toompea loss ja alles 1776. aastal ehitas keisrinna Katariina II selle hilisbarokseks paleeks. See palee muudeti Eesti kindralkuberneri residentsiks. Täna istub keskaegse Toompea lossi müüride vahel Eesti Vabariigi parlament..
Torn Pikk Hermann
Pika Hermanni torn - Toompea lossi valvur
Halastamatu aeg muutis Toompea välimuses palju, kuid ei suutnud purustada lossitornidest kõige kõrgemat - "Pikka Hermanni". Eeldatavasti on torn nimetatud Saksa eepose kangelase Lange Hermanni järgi, kelle nimi tähendab saksa keeles "Pikka sõdalast". 1360-ndatel ehitatud Herman on sajandeid olnud Tallinna valvur nagu sõdur. 16. sajandil lisati torni märkimisväärsele kasvule veel 10 meetrit. 45,6 meetri kõrguselt jälgisid valvsad valvurid vaenlase lähenemist maalt ja merelt ning rünnaku korral oli torn lossi kaitsjate viimane pelgupaik. Ait asus pikasaksa esimese astme peal. Ülemistel tasanditel asusid soojendusega elutoad ja lasketoad. Keldrikorrusel, 15 meetri sügavusel, oli vangikong.
Vaade lossi lõunapoolsele fassaadile
Selles vanglas langetati vange läbi väikese laes oleva augu. Legendi järgi viidi siin läbi surmaotsused - kaevanduse põhjas, kus hoiti lõvisid, visati süüdimõistetu ja loomad rebisid ta tükkideks. Vangla sai inimeste seas hüüdnime "Lõvi auk". Kaetud lahingukäik koos vaatluspesadega viis Long Hermani torni ülemistele korrustele. Ühest astmest teise liikuda sai ainult trepist mööda. Kui vaenlasel õnnestus läbi murda esimesele korrusele, siis kitsast uksest üles roninud linnuse kaitsjad tõusid trepist välja ja vaenlane ei saanud lossi vallutamisel edasi liikuda. Täna viib 215 astmeline trepp tänapäevase "sakslase" tippu.
Vaade lossi läänefassaadile
Igal hommikul heisatakse samaaegselt Eesti hümni mängimisega üle Pika Hermanni torni riigilipp ja õhtul langetatakse see. Lisaks "Hermanile" on Toompea lossist tänapäevani säilinud põhja- ja läänekindluse müürid ning kaks torni - Landskrone ("Maakroon") ja Pilstiker ("Nooleveski").
